Õppekava nimetus (vastavalt ettenähtud keeletasemele)

 

Eesti keele B1-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täiendkoolitus. 

Õppekavarühm

Keeleõpe

Õpiväljundid (vastavalt ettenähtud keeletasemele)

 

Iga koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:

      saab aru põhilisest infost selges tavakõnes tuttaval teemal, saab aru aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- või telesaadete põhisisust.

      saab aru tekstidest, mis koosnevad sagedamini esinevatest või oma töö või huvialadega seotud sõnadest.

      oskab ettevalmistuseta vestelda tuttaval teemal.

      oskab lihtsate lausetega kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja kavatsusi. Oskab esitada oma vaateid, lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti ja plaane, kuid argumenteeritud väitluses jääb veel hätta. Oskab edasi anda jutu, loetud või kuuldud teksti, kogetud sündmuse sisu.

      oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal. Oskab kirjutada isiklikku või lihtsat ametlikku kirja.

Õpingute alustamise tingimused (vastavalt ettenähtud keeletasemele)

 

Õppijad, kes soovivad omandada eesti keelt B1-tasemel. Õppijate vastuvõtt toimub registreerimistaotluse alusel. Õpingute alustamise tingimuseks on A2-taseme keelekursuse lõpetamine viimase kahe aasta jooksul või riikliku A2-taseme eksami sooritamine.

Õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse ja iseseisva õppetöö osakaal

 

350 akadeemilist tundi, millest 200 tundi on kontaktõpet ja 150 tundi iseseisvat tööd.

Õppe sisu (sisuteemad auditoorsete õppetundide lõikes)

Sisuteema nimetus koos lühikirjeldusega

Auditoorsete tundide maht

B1-taseme eesti keele kursusel arendatakse nelja osaoskust: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine.Auditoorses õppes on põhirõhk kõne ja selle mõistmise arendamisel ning grammatika seaduspärasuste selgitamisel. Iseseisvalt jäetakse koju õppida sõnavara, teha grammatikaharjutusi ja kirjalikke loovtöid, lisaks on vaja jälgida eestikeelseid tele- ja raadiosaateid, lugeda lihtsamaid ajakirjanduslikke tekste ning praktiseerida kõnekeelt eesti keele kandjatega.

Rääkimisoskuse ning eestikeelse kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamine toimub järgmistel teemadel:

1.     Tutvumine ja tutvustamine. Tiitlid. Eesti nimed. Isikuandmed. Info enda, oma pere ja kodu kohta. Oma töö, asutuse ja töökaaslaste kirjeldamine. Info edastamine ja küsimine enda ja teiste hariduse, elukutse, ameti ja huvide kohta.

8

2.     Haridus ja koolitee. Õppimisvõimalused.

8

3.     Elukutse, amet ja töö. Elukutsevalik ja sobivus. Enda ja teiste töö kirjeldus. Minu tööpäev. Tööülesanded. Elulookirjeldus: töökogemus, hariduskäik. Elus tehtud kärjääri- ja õppimisvalikute põhjendamine. Tulevikuplaanid.

8

4.   Teenindus ja teenindusasutused. Lahtiolekuajad, asukohad, teenuste liigid, hinnad ja raha. Sildid ja juhised. Info hankimine ja jagamine telefonis ja internetis. Pangas, postkontoris, juuksuris jm.

8

5.   Igapäevaelu, kodu ja kodukoht. Koduümbruse kirjeldus, kodu ja kodukoha plussid ja miinused. Majapidamine. Perekond, lähedased ja kodune elu. Koolielu ja tööelu. Eluase. Elamistingimused. Külaliste kutsumine. Viisakusvestlus. Minu päev.

7

6.   Enesetunne ja tervis. Arsti vastuvõtuajad. Apteegis. Ravimi infoleht. Enesetunde kirjeldus, kaebused. Kiirabi kutsumine. Isiklik hügieen.

7

7.   Vaba aeg ja meelelahutus. Vaba aja sisustamise viisid, võimalused ja plaanid. Meelelahutuslikud, kultuurilised ja tervislikud harrastused. Enda eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Sündmuste, muljete kirjeldus.

8

8.   Sisseostud ja hinnad. Info hankimine ja jagamine poodide, nende asukoha, lahtiolekuaegade kohta, kaupade, nende hinna ja maksmistingimuste kohta. Kaubad, mõõdud, suurusnumbrid. Ostude kirjeldus. Kauba hinna ja kvaliteedi võrdlus. Sooduspakkumised.

7

9.   Söök ja jook. Söögikohtade asukohad, lahtiolekuajad, hinnad. Söögi- ja joogikohtade reklaamid, nende klientuur ja stiil. Toitumisharjumused. Laua broneerimine restoranis. Menüüd ja toidu tellimine. Söögi ja joogi pakkumine. Toiduretseptid.

7

10.  Inimeste suhted ühiskonnas. Sõbrad ja sõpruskond. Rühmituse või organisatsiooni eesmärgid ja tegevused. Sündmuse kirjeldus.

8

11.  Keskkond, kohad, loodus ja ilm. Info hankimine ja edastamine piirkonna, loodusobjektide, ilmaolude kohta. Keskkonnakaitse. Oma kodukoha, selle looduse ja vaatamisväärsuste kirjeldus. Piirkondade geograafia ja kultuurilised iseärasused. Ilmastik, kliima. Aastaaegade kirjeldus. Tee küsimine ja juhatamine. Ilmateade. Kaardid ja infovoldikud.

8

12.  Kultuur, keeled ja keeleõpe. Eesti kultuur. Info hankimine kultuurisündmuste kohta. Kultuuriürituse kirjeldus.

8

13.  Reisimine, transport, vaatamisväärsused. Ühistransport ja liiklus. Piiriülene reisimine, piirivalve, toll. Kohtade, piirkondade, huvipunktide kirjeldamine. Reisielamuse kirjeldus. 

8

Kirjutamine:Ankeetide, taotluste, registreerimisvormide täitmine. Info küsimine ametiasutustest. Müügikuulutuse, tööpakkumise jne koostamine. Ümbruse kirjeldus, minevikusündmuste kirjeldus. Lugemispäeviku sissekanne. Blogipostitus ürituse külastamise kohta. Kiri sõbrale reisilt. Tööpäeva kirjeldus. CV. Ametlik ja mitteametlik kiri. Kokkuvõte loetud artiklist. Lühiettekanne.

Sõnavara:Ülaltoodud kõnearendusteemade sõnavara. Sünonüümid ja antonüümid.

Grammatika: Käändsõnad: käänamine ainsuses ja mitmuses, ühildumine. Liitsõnade moodustamine ja käänamine. Tegija- ja teonimi. Omadussõnade võrdlusastmed. Põhi- ja järgarvud. Ortograafia põhireeglid. Hääldus. Tegusõna: pööramine olevikus,

liht-, enne- ja täisminevikus. Tuleviku väljendamine. Ma- ja da-infinitiivi, kesksõnade kasutamine, ühend- ja väljendtegusõnad; kindel, käskiv ja kaudne kõneviis; umbisikuline tegumood. Sõnade järjekord lauses. Määrsõnad ja kaassõnad. Sidesõnad. Kirjavahemärkide kasutus – sissejuhatus. Küsisõnad.

100

Auditoorseid tunde KOKKU:

200

Õppemetoodika kirjeldus

 

Loengud, grupitöö (dialoogid), testid, kirjalikud ja suulised ülesanded.

Õppimise käigus omandatakse algtaseme keelekasutaja hea esmane keeleoskus. Kursuse läbimisel pööratakse tähelepanu nii lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- kui ka kuulamisoskuse arendamisele. Põhirõhk on suhtluskeele arendamisel, vajaliku informatsiooni hankimise ja edastamise võimalustel. Grammatika õppimine toimub vastavalt olukorrale, teemade kontekstis. Kursus sisaldab suulisi ja kirjalikke ülesandeid (nii iseseisvalt tööd kui ka kogu grupi vestlusi ja arutlusi). Sisaldab ka põhimõistete tutvustusi. Samuti on tähtis koht lugemis- ja kuulamisoskuste arendamisel.

Õppekeskkonna kirjeldus (koolitusruumide sisustuse, seadmete ning vahendite kirjeldus)

 

Meie koolituskeskuse asukoht/aadress on:

Valga linn, Vabaduse 22

Kuid koolituskeskus WALK organiseerib koolitusi üle Eesti ja rendib selle jaoks vastavalt vajadusele mugavaid koolitusruume.

Kõikides meie õpperuumides on lauad, toolid ja arvutid kõikidele õpilastele. Kasutusel on projektor, õppeprogrammile vastavalt interneti kasutamis võimalus ning kõik koolituste läbiviimiseks vajalikud koolitusmaterjalid on alati tasuta. Koolikeskuse Walk kasutuses olevad ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

Õppematerjalide loend

 

Koolitusel osalejad saavad teemakohased jaotusmaterjalid paberkandjal kohapeal. Õppematerjalid sisaldavad ka praktiliste ülesannete ja koduste tööde kogumikku.

Põhiõpik on M Kitsnik „Eesti keele õpik B1, B2”, 2012 või M. Simmul, I. Mangus „Tere taas!“, 2016 või M. Pesti, H. Ahi „E nagu Eesti“, 2015.
Kursuse lisamaterjalid:
1. https://www.keeletee.ee/coursemap
2. http://kohanemisprogramm.tlu.ee
3. https://www.integratsioon.ee/raamatukogu
4. https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid/

5. http://www.efant.ee/

6. www.kutsekeel.ee

7. https://viktoriin.meis.ee/soeltest/
8. Eesti Keele Sihtasutus 2014 “Eesti keele põhisõnavara sõnastik”, Eesti Keele Instituut
9. Eesti Keele Sihtasutus 2009 „Eesti keele seletav sõnaraamat”
10. Eesti Keele Instituut 2007. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. „Eesti keele käsiraamat”
11. Eesti Keele Sihtasutus 2013 „Eesti õigekeelsussõnaraamat”
12. L. Kingissepp, M. Kitsnik „Naljaga pooleks”, 2006
13. L. Kingissepp, M. Kitsnik „Mängime ja keel saab selgeks”, 2015
14. S. Rammo, M. Teral, B. Klaas-Lang, M. Allik „Keel selgeks“, 2012 

Õpitulemuste hindamise viis (hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid)

 

Kirjalik lõputest – Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad B1-taseme nõuetele).

Õppija

        saab aru olulisest infost tuttaval teemal ning igapäevaeluga seotud olulisematest üksikasjadest;

        saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades ning lihtsama sõnastusega tekstides;

        koostab lihtsat seostatud teksti (sh ettekannet) tuttaval või endale huvipakkuval teemal;

kirjutab isiklikke kirju ja teateid ning edasi andma uudiseid.

Suuline vestlus – Vestluse käigus sooritab õppija B1-taseme eksami rääkimisülesandeid.

Õppija ...

        saab hakkama igapäevastes suhtlussituatsioonides endale tuttavatel teemadel;

oskab spontaanselt alustada vestlust tuttavatel teemadel (küsimine ja info edastamine, ettepanekute tegemine, arvamuse väljendamine).

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid

 

Koolikeskus Walk väljastab kursusel osalejale tunnistuse juhul, sooritas edukalt kursuse lõpueksami. Lõpueksamil, mis sisaldab nii kirjutamise, kuulamise, lugemise kui ka kõnelemise osa, kontrollitakse ülaltoodud õpiväljundite omandamist. Eksam loetakse sooritatuks, kui õppija saavutab vähemalt 60% maksimaalsest punktisummast.

Tunnistusel märgitakse lõpetatud kursuse nimetus ja maht, kursuse toimumise aeg, osaleja nimi ja isikukood. Tunnistusele kirjutavad alla kursuse õpetaja.

Kui osaleja ei ole sooritanud kursuse lõpueksamit, väljastatakse talle kursuse lõpus tunnistus, kus on märgitud teemad, milles ta osales.