Õppekava nimetus (vastavalt ettenähtud keeletasemele)

Eesti keele B2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolitus

Õppekavarühm

Keeleõpe

Õpiväljundid (vastavalt ettenähtud keeletasemele)

 

Kursuse lõpuks õppija:

• mõistab selgelt liigendatud juttu enamikel igapäevaelu, õppimise ja tööga seotud teemadel; mõistab suhteliselt keeruka ja pika üld- ja erialakeelse jutu põhisisu;

• mõistab keerukamate tekstide põhisisu ja leiab olulist infot ning teeb nende põhjal üldistusi;

• vestleb spontaanselt ja ladusalt emakeeles kõnelejatega oma huvivaldkonna teemadel ulatuslikku sõnavara kasutades ning väljendab ja põhjendab oma seisukohti tuttavates olukordades;

• kirjutab oma huvivaldkonna teemade piires arusaadavat teksti, edastab infot ning kommenteerib ja põhjendab oma seisukohti.

Õpingute alustamise tingimused (vastavalt ettenähtud keeletasemele)

 

Õppijad, kes soovivad omandada eesti keelt B2-tasemel. Õppijate vastuvõtt toimub registreerimistaotluse alusel. Õpingute alustamise tingimuseks on B1-taseme keelekursuse lõpetamine viimase kahe aasta jooksul või riikliku B1-taseme eksami sooritamine.

Õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse ja iseseisva õppetöö osakaal

 

400 akadeemilist tundi, millest 200 tundi on kontaktõpet ja 200 tundi iseseisvat tööd.

Õppe sisu (sisuteemad auditoorsete õppetundide lõikes)

Sisuteema nimetus koos lühikirjeldusega

Auditoorsete tundide maht

B2-taseme eesti keele kursusel arendatakse nelja osaoskust: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine.Auditoorses õppes on põhirõhk kõne ja selle mõistmise arendamisel ning grammatika seaduspärasuste selgitamisel. Iseseisvalt jäetakse koju õppida sõnavara, teha grammatikaharjutusi ja kirjalikke loovtöid, lisaks on vaja jälgida eestikeelseid tele- ja raadiosaateid, lugeda lihtsamaid ajakirjanduslikke tekste ning praktiseerida kõnekeelt eesti keele kandjatega.

Rääkimisoskuse ning eestikeelse kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamine toimub järgmistel teemadel:

1.          Endast ja teistest rääkimine (enda selge ja üksikasjalik tutvustamine: päritolu, rahvus, keeled, kodakondsus, pere, haridustee, töökoht, iseloom, välimus, hoiakud);

8

2.          Haridus (Eesti haridussüsteem; elukestva õppe võimalused; elukutse valik);

8

3.          Elukutse, amet ja töö (ametid, elukutsed; tööd puudutavad küsimused; töökoosolekud ja läbirääkimised; probleemsed olukorrad töökeskkonnas; töö ja elukutse vajalikkus);

8

4.          Igapäevaelu, kodu ja kodukoht (suhted pereliikmete ja sõpradega; oma kodukoha plussid ja miinused; probleemsed situatsioonid elukohas ja probleemide lahendamine);

8

5.          Enesetunne ja tervis (tervise ja enesetunde teemal vestlemine ja küsimuste esitamine; õnnetusjuhtumite kirjeldamine; arstiabi ja kindlustustoetuse taotlemine; kiirabi kutsumine);

7

6.          Vaba aeg ja meelelahutus (huvialad ja meelelahutusviisid; huvitavad sündmused, raamatud, filmid, kultuuri- ja spordiüritused; vaba aja veetmise viisid);

7

7.          Sisseostud ja hinnad (info hankimine ja jagamine poodide, nende asukoha, lahtiolekuaegade kohta, kaupade, nende hinna ja maksmistingimuste kohta; poodide, kaubamärkide, tootjate ja toodete eelised; reklaami viisid; teenuste ja kaupade ostmine);

8

8.          Söök ja jook (pere ja kodukandi igapäevased toitumisharjumused, söögi- ja joogivalik pidulikeks puhkudeks; söögikohtade asukohad, lahtiolekuajad, hinnad; lemmiksöögikohad; laua broneerimine restoranis; menüü ja toidu tellimine; söögi ja joogi pakkumine; toiduretseptid);

7

9.          Ühiskond (ühiskonna ja kogukonna struktuur; ajalehe keel, uudised, meedia, elektrooniline meedia, internet, arvutid, koduleheküljed, infoühiskond ja selle probleemid, haridussüsteem ja õppimisvõimalused);

7

10.       Inimsuhted (küllakutse ja külaskäik, külaline ja võõrustaja, kohtumised inimestega, sõprus ja tutvus, suhtlemine ja Internet, tähtsad sündmused);

8

11.       Keskkond, loodus, ilm (keskkonnareostus ja keskkonnakaitse; oma kodukoha, selle looduse ja vaatamisväärsuste kirjeldus; aastaaegade kirjeldus; ilmateade);

8

12.       Kultuur ja keeled, keelte õppimine (oma rahvuskultuurist jutustamine, vaated võõrkeelte ja -kultuuride õppimisele);

8

13.       Reisimine, transport, vaatamisväärsused (reisimisvõimalused, reisibürood ja pakutavad teenused, aktiivne puhkus, matkamine, vaatamisväärsused).

8

Keeleteadmised:

•Nimisõnad: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; ühildumine omadus- ja arvsõnaga.

•Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; tingiv-, käskiv- ja kaudne kõneviis; rektsioon; ühend- ja väljendverbid; ma- ja da-tegevusnimi; ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata, -maks); modaalverbid.

•Omadussõnad: omadussõna käänamine; omadussõna võrdlusastmed.

•Arvsõnad: arvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.

•Asesõnad: asesõna käänamine.

•Määrsõnad: määrsõnade liigid; määrsõna võrdlusastmed.

•Sidesõnad.

•Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.

•Sõnamoodustus: liitsõnad; tuletised; tegija- ja teonimed.

•Kujundlikud väljendid.

•Lausemoodustus: liht- ja liitlaused; lauselühendid.

•Kirjavahemärgid lauses.

•Sünonüümid ja antonüümid.

•Teksti stiil ja keel.

Õppetegevused osaoskuste kaupa:

Kirjutamine: isiklikud kirjad, poolametlikud kirjad (avaldused, seletuskirjad, järelepärimised, kaebused, ettepanekud, tänukirjad jm), teated, esseed, aruanded, ettekanded, protokollid, kokkuvõtted, artiklid, tegevuskavad, tööplaanid.

Lugemine: ajalehe- ja ajakirjatekstid, ametlikud ja poolametlikud kirjad, tööalased tekstid, kuulutused, teated, toote kasutusjuhendid.

Kuulamine: monoloogid, dialoogid, taustamüraga tekstid, erinevad uudised, telesaated, raadiosaated, poliitikasaated, meelelahutussaated, laulud, filmid.

Rääkimine: töövestlus, arutelud, läbirääkimised, kokkulepete saavutamine; olukordade, sündmuste, kogetu ja tunnete kirjeldamine; arvamuste avaldamine ja seisukohtade põhjendamine; intervjuu andmine, intervjuu läbiviimine; ettekannete pidamine.

100

Auditoorseid tunde KOKKU:

200

Õppemetoodika kirjeldus

 

Kursusel arendatakse rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust nii traditsioonilisi kui ka aktiivõppemeetodid kasutades. Õppemeetodi valik sõltub õppeülesandest ja enamasti kasutatakse kombineeritud meetodit. Aktiivõppemeetoditest kasutatakse rühma- ja paaristööd, rolli- ja keeleõppemänge, arutlust, väitlust, kõne esitamist. Traditsioonilistest meetoditest kasutatakse kuulamis-, lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja tõlkeharjutusi, loengut.

Iseseisva töö kirjeldus:

Iseseisev töö hõlmab: materjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õpetaja poolt antud ülesannetele; kontaktõppeks valmistumist. Õppijad valmistavad kursuse vältel ette suulisi ja kirjalikke koduülesandeid. Iseseisvalt jääb kodus õppimiseks sõnavara, grammatikaharjutused ja pikemad kirjalikud loovtööd, lisaks on vaja jälgida eestikeelseid tele- ja raadiosaateid, lugeda keerukamaid ajakirjanduslikke tekste ning praktiseerida kõnekeelt eesti keele kandjatega.

Õppekeskkonna kirjeldus (koolitusruumide sisustuse, seadmete ning vahendite kirjeldus)

 

Meie koolituskeskuse asukoht/aadress on:

Valga linn, Vabaduse 22

Kuid koolituskeskus WALK organiseerib koolitusi üle Eesti ja rendib selle jaoks vastavalt vajadusele mugavaid koolitusruume.

Kõikides meie õpperuumides on lauad, toolid ja arvutid kõikidele õpilastele. Kasutusel on projektor, õppeprogrammile vastavalt interneti kasutamis võimalus ning kõik koolituste läbiviimiseks vajalikud koolitusmaterjalid on alati tasuta. Koolikeskuse Walk kasutuses olevad ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

Õppematerjalide loend

 

Õppematerjalid sisaldavad ka praktiliste ülesannete ja koduste tööde kogumikku.

Põhiõpik on M Kitsnik „Eesti keele õpik B1, B2”, 2012 või M. Pesti, H. Ahi „K nagu Kihnu“, 2018

M. Kitsnik ,,Eesti keele töövihik. B1, B2“. Ilo, 2012

A.-R. Hausenberg, M. Ilves „Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2 – taseme eesti keele oskus“, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 2008

Kursuse lisamaterjalid:

Eesti Keele Instituudi veebileht. http://portaal.eki.ee/

Eesti Keele Instituut. Sünonüümisõnastik. http://portaal.eki.ee/dict/synonyymid

Keelealased infomaterjalid. http://portaal.eki.ee/keelekogud.html

Eesti keele B2-taseme eksam. https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid/

Eesti-vene sõnaraamat. https://sonaveeb.ee/

Vene-eesti sõnaraamat. https://sonaveeb.ee/?lang=ru

Eesti õigekeelsussõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/qs/

Võõrsõnade leksikon. http://www.eki.ee/dict/vsl/

Õpitulemuste hindamise viis (hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid)

 

Kirjalik test – Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad B2-taseme nõuetele).

Õppija ...

· mõistab tekste nii vahetus suhtluses kui ringhäälingus ja nii endale tuttavatel kui ka tundmatutel teemadel;

· saab aru suhteliselt pika ja keeruka üldkeelse jutust, kuid ka oma erialase väitluse põhisisust nii konkreetse kui ka abstraktse teema puhul;

· suudab leida infot mitmesugustest tekstidest ja teha nende põhjal üldistusi;

· oskab kirjutada selgeid ja üksikasjalikke tekste paljudel endale huvi pakkuvatel teemadel ning ka tuttavatel abstraktsetel teemadel;

· oskab kirjutada argumenteeritud ettekannet, arvamuskirjutist vm teksti, esitades poolt- ja vastuväiteid või selgitades seisukohtade eeliseid ja puudusi;

· Suuline vestlus – Vestluse käigus sooritab õppija B2-taseme eksami rääkimisülesandeid.

· Õppija ...

· oskab esitada selgeid, üksikasjalikke kirjeldusi paljudel teemadel, mis seostuvad isikliku kogemusega, rääkida tundmatutel teemadel ja tuua esile sündmuste isiklikku tähtsust;

· oskab kommentaaride ja asjakohaste näidete toel mõttekäiku laiendada ning oma arvamust selgitada ja põhjendada, võrrelda erinevaid seisukohti.

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid

 

Koolikeskus Walk väljastab kursusel osalejale tunnistuse juhul, sooritas edukalt kursuse lõpueksami. Lõpueksamil, mis sisaldab nii kirjutamise, kuulamise, lugemise kui ka kõnelemise osa, kontrollitakse ülaltoodud õpiväljundite omandamist. Eksam loetakse sooritatuks, kui õppija saavutab vähemalt 60% maksimaalsest punktisummast.

Tunnistusel märgitakse lõpetatud kursuse nimetus ja maht, kursuse toimumise aeg, osaleja nimi ja isikukood. Tunnistusele kirjutavad alla kursuse õpetaja.

Kui osaleja ei ole sooritanud kursuse lõpueksamit, väljastatakse talle kursuse lõpus tunnistus, kus on märgitud teemad, milles ta osales.